"Tõeterad Võrumaal" Kalvi Kõva

Kätte on jõudnud aeg, kui poliitilised rändlinnud lendavad Lõuna-Eestisse. Mitu aastat kestnud vaikelu on lõppenud ja parteibüroode kirjatuvid külvavad maakonnalehed taas üle oluliste ja sisukate artiklitega. Võrokesed, hoidke eest! Pudrumäed ja piimajõed on meie poole teel. Kui aga vaadata järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning oluliste arengukavade tööversioone, tuleb oma raha eest tellida pool portsu suurmaputru ja klaas hapupiima.
Riigi tugimaanteede hoolduse ja investeeringute summa väheneb Kagu teedevalitsuse eelarves kuni 50 miljoni krooni võrra, mille eest saaks keskeltläbi 25 kilomeetrit teid tolmuvaba katte. See tähendab eelkõige seda, et Võrumaa teed elavad järgmisel aastal kehvemini, kui oleme lootnud.
Uue õpetajate palgamudeli ja rahastamisskeemi järgi saab Võrumaa oluliselt vähem raha. Näiteks Rõuge valla summa väheneb ligi 20 protsenti. Huvitav, kas meie peaminister on saanud teate Saksamaa õpetajate suurest palgalangusest?
Praegu Lõuna-Eesti haiglas töötavad arstid ja õed võivad mõne aasta pärast julgelt osta pileti Soome, sest sotsiaalministeeriumis valmiv uus haiglavõrgu strateegia näeb meile kavandatavas maakonnahaiglas ette vaid näputäie laia profiiliga doktoreid.
Kõik on väga tähtsad valdkonnad, raha aga ei jätku. Kas tõesti on riigi rahakott nii õhuke?
Üldise majanduskasvu taustal suurenevad avaliku sektori kulutused kiiremini kui tulud. Tundub, et maksualandustest tingitud esimene tagasilöök on käes. Eriti ilmekalt paistab see silma Eesti äärealadel. Vallavanema ameti tõttu käin aeg-ajalt ka esimeses ehk unistuste Eestis. Seal ostavad inimesed kolm-neli miljonit krooni maksvaid eluasemeid. Võrumaal annab niisugust töökohta otsida, kus kõhu kõrvalt sellise raha saab säästa.
Olen kindel, et meie inimeste teise Eestisse kuulumise põhjuseks pole vähene tublidus, vaid vead ühiskonnakorralduses ja puudused regionaalpoliitikas. Ebaõiglaselt madal töötasu, ebaühtlane ettevõtluse areng ning elamisväärse infrastruktuuri puudumine on selle otsesteks näitajateks.
Sadamate ja raudteede Eesti investeerib tulevikku. Meil aga, panustamata olevikku, laste haridusse, tervishoidu, sotsiaalsfääri ning infrastruktuuri, on raske hoida Võrumaal teid, kelle hüvanguks peab investeerima tulevikku. Riigi panus regionaalselt tugevatesse omavalitsustesse, sotsiaalsektorisse ning teaduspõhisesse ettevõtlusse ei tohi maha jääda majanduskasvust ega muutuda poliitikute jõulukingituseks. Need tõeterad on selged ka Võrumaa väikesele poliitikule.
Vastuhakk poliiträndlindude lõputule vidinale ning omavahelisele aganate üleskeerutamisele suurendab võimalusi nelja-aastane vaikeluperiood üle elada.

"LIHTSAD, aga tähtsad asjad" Sirje Tobreluts

Käes on detsember, aasta suurim ootusteaeg. Kuu, mis täidab igaühe, nii suure kui väikese, südame lootuste ja soovidega.
On aeg vaadata endasse ja meid ümbritsevasse ning avastada seal seletamatu tunne- igatsus imelise järele. Igatsus rõõmu, igatsus mõistmise ja armastuse järele.
Minu laual põleb küünal ja tihti heidan pilgu küünlaleegile, et mõelda ja meenutada 2006. aasta tegemisi ja tunnustada tegijaid. Mind vaevab mõte, kui vähe me ikka märkame, mis me ümber toimub. Nii heas kui halvas mõttes.
Eelkõige tahan südamelt maha puistata halva. Toon vaid paar näidet hästi asustatud Tilsist. Eriti lõhkumiste rohked on nädalalõpud. Lõhutakse kõike, eriti neid kohti, mis on juba korrastatud. Mitmel korral on lõhutud pargis ehitatavat sotsiaalmaja, lasteaia aeda. Vallamaja ja lasteaia ukse juures tehti tuld, mõtlemata millised tagajärjed oleksid võinud olla. Ja nüüd on siis järjekord jõulukuuseni jõudnud. Milline on nende inimeste südametunnistus, kas vahel ikka paneb mõtlema, miks ma nii teen, see on ju kõigile jõulumeeleolu loomiseks ja lastele rõõmuks. Mul oli küll klimp kurgus seda nähes ja kindel sõnum konstaablile- me peame leidma need kurikaelad. Vallavalitsus paneb välja autasu neile julgetele inimestele, kes märkavad lõhkumisi ja muud sarnast ja annavad valda teada. Uueks aastaks on planeeritud paigaldada videovalve. Loodan, et kõik üheskoos , suudame pahedest jagu saada. Vaja oleks hoopiski igasse valda oma konstaabel, kes suudaks ise palju asju ennetada. Kahjuks ei jätku sellise palgapoliitika juures mehi. Siit tulevad ka igapäevased pahed.
Aga tegelikult on meie ümber ikka väga palju kaunist ja tegusat. Märka vaid ja tunnusta.
Juba eelarvest tulenevalt, panustame me ligi 60% alus- ja põhiharidusele. Eks see anna võimalusi ja tingimusi meie koolides ja lasteaias. Lasteaia sõimerühma juurdeehitus avati septembris 18-le 2-3 aastasele mudilasele. Ruumid on mugavad ja võimaluste rohked meie pisikestele. Meie laseteaednikud ei ole pelgalt ainult õpetajad ja kasvatajad, vaid imetlusväärne imetegija väikese inimese loomisel.
Oleme alati hinnanud noorte huvialategevusi muusika- ja spordikoolis ja tasunud seal õppimiseks kohamaksud. Oleme jaganud tasuta töövihikud kõigile valla koolides õppivatele lastele. Andnud võimalused käia lastega mööda Eestimaad ekskursioonidel ja lõpuklassi reis väljapoole Eestit. Oleme tunnustanud meenete ja tänukirjadega lastekaitsepäeval kõiki parimaid õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid. Jõulupaki ootus on kuni 9nda klassini. Jõulu eel toetame kõiki 3 ja enama lapselisi peresid 300 krooniga lapse kohta.
Meie koolides ja lasteaias töötavad tragid ja teotahtelised juhid, õpetajad ja muu personal.
Vallas on kolm raamatukogu ja 5 avalikku internetipunkti. Vana.- Koiola raamatukogu avati alles aasta alul. Valla eelarvest suurenes raamatufond üle 100000 krooni võrra. Raamatukogude töötajad on noored ja hakkajad inimesed. Osaleme kahes ineterneti projektis. 5 valla projekt on käivitunud .
Lepinguid sõlmitakse 132 küla internetiseerimiseks, mis hakkab loodetavasti tööle uuel aastal. Kindlasti ei anna see veel kõikidele võimalust kodus olla maailmaga ühenduses. Oleme jätkuvalt valmis osalema igas uues projektis. Meil on valmis uus kodulehekülg.
Meil ilmub 10 korda aastas tasuta oma valla leht LAHEDA SÕNUMID, kus anname ülevaate valla tegemistest. Leht on vallarahva poolt hästi loetav ja alati oodatav.
Väikene Vana-Koiola kultuurimaja pakub mitmesuguseid võimalusi isetegemiseks läbi näiteringi, tantsulusti, pillimängu. Siin majas toimub huvitavaid üritusi ja pidusid igale eale. Ainult tule kohale, lusti ja naudi, ole iseendaga rahul ja lõõgastu.
Siin majas on alati oodatud meie pensionärid, eakad ja puudega inimesed. Teile korraldatud üritused on olnud südamlikud, Teie tänud on olnud soojad ja südamest.
Jätkub sotsiaalmaja sisetööde remont. Remondirahad on kahjuks laenatud. Eks selle vana maja taastamine ole väga aega nõudev ja töömahukas.
Meil on head sõprus- ja kultuurisidemed Läti Trapene valla ja Aluksne rajooniga,
Saksamaal Weddelbroogi vallaga, oleme alustanud tutvumist Ukraina kooliga.
Eeltööd ja projekteerimised käivad Tilsi staadioni ehitamiseks. Kindlasti kujuneb staadioni rajamine paari aastaseks objektiks kuna on juba rahaliselt väga kallis objekt ja vaidlused on olnud riigipoolse raha jagamise üle.
Planeerime ja koostame 2007 aasta eelarvet ja tegevuskava, kuidas olla jätkusuutlik. Olla hea koostööpartner oma ettevõtjatele, naabritele ja olla loov edaspidiseid võimalusi arvestades.
Aasta 2006 on otsa saamas. Igati töine ja tegus aasta oli. Tänan südamest kõiki, kes aitasid valla tegemistele kaasa.
Soovin aastavahetusse tõelist jõulurahu! Aega mõtlemiseks ja iseendaks jäämist!
Jakob Tamme ( 1861-1907) mõtted olgu 2007 edukuse ja usu moto

Kõik, milles oma osa näeme, mis alles kätte saamata-
Me tuleviku täheks seame, et teda kinni tabada.
Eks olgu elutorm küll vinge ja seisku ümbrus udu sees,-
Ei tühjus oota meie hinge.kui soovitäht meil silme ees.
Ta annab lootust, annab jõudu, et meid ei murra olevik…
Ja seni ongi elul sõudu, kui tähte näitab tulevik.

Imelisi jõulupühi ning õnnelikku uut aastat!

"Meie eesmärk – parim hariduskorraldus Euroopas" Sirje Tobreluts

Esimene september on tarkuse päev ja uue kooliaasta algus. See on paljudele lastele ka esmane kokkupuude oma esimese õpetajaga ning klassikaaslastega. Vanematele eelkõige tutvumine kohaliku koolieluga ja haridussüsteemiga.
Oktoobrikuu teisel nädalal on koolides ikka olnud traditsiooniks tähistada õpetajate päeva. Eks igalpool omamoodi. See on aeg, kus tahaks tunnustada ja tänada õpetajaid, inimesi, kes on pidevas kokkupuutes meie noorte arendamise ja neis loovuse loomisega. Töö pole sugugi kergete killast, seda enam, et haridussüsteemis on toimunud pidevad muudatused ja sageli ka teadmatus järgnevate aastate tegemistes. Õnnelikud on need koolid, kes on suutnud oma koolid komplekteerida ja tagada kohapeal hea hariduse andmise võimalused. Nende õnnelike koolide seas on ka meie valla kaks kooli – Tilsi Põhikool ja Vana-Koiola 6 klassiline väikekool.
Meie valla eelarvest kulub ligi 60% hariduse edendamisele. Paljud põhiharidusega seotud kulud on jäetud lapsevanema kanda, mis peaksid olema kaetud riigi poolt. Samas aga teame, et pea kolmandik lapsi elab vaesuses. Toon ainult mõned näited.
Juba 1996 aastast oleme valla koolides võimaldanud kõigile seal õppivatele lastele tasuta koolilõuna. Alles 2005 aastal saadi riigilt esimest korda koolilõuna toetust toiduainetele algklassis õppivatele õpilastele. Sellel aastal kuni 9.klassi õpilastele 10 krooni päevas. Toiduraha eraldati ka kutsekoolide õpilastele, unustatud on gümnaasiumis õppivad noored.
Oleme aastaid toetanud paljulapselisi ja väikese sissetulekuga peresid töövihikute ostmisel. Sellest õppeaastast said kõik meie koolides õppivad lapsed tasuta töövihikud, s.t. koolipõhiselt. Esimese klassi astujad 1000 krooni koolimineku toetust. Kurb on see, et poliitikud aina vaidlevad omavahel. Järjekordselt lükati ju tagasi sotsiaaldemokraatide poolt esitatud töövihikute ja kunstiõppetarvete rahastamise eelnõu. Usun, et paljudele omavalitsustele oleks meeldinud tasaarvelduse kaotamise eelnõu omavalitsuste vahel, kui endal on õppekoht olemas.
Igas vallas püütakse anda parimat haridust, kuid võitlus õpilaste pärast on olemas, sellest sõltuvad klassikomplektide arv ning keegi meist ei soovi ju liitklasse. Meie Vana-Koiola kooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad teavad, kui raske on liitklassides kõigil töötada ja õppida. Oleme omavahendite arvelt teinud lahustunde matemaatikas, eesti keeles ja otsinud muidki võimalusi.
Paljud lapsevanemad ei suuda võimaldada oma lastele huviharidust, mis on aga igasuguse hariduse ülitähtis osa. Täna on vald veel suutnud huvihariduse kinni maksta nii muusika-, kunsti- kui spordikoolides. Oleme oma koolide õppekavades kahekordistanud ringitundide mahtu, oleme suutnud kohapeale tuua dzuudotreeneri ja luua vastavad tingimused. Oleme võimaldanud vähemalt võrdsed võimalused kohapeal. Me ei suuda iialgi võistelda eliitkoolidega kuigi peaksime. Ka meie koolides võiks olla stressi maandavad seinad ja imelised õppevahendid. Aga ei ole .
Võiksime õppida oma naabritelt soomlastelt. Soome haridust peetakse maailma parimaks, sest ta on ühtlase kvaliteediga, võrdsete võimaluste ja juurdepääsuga kõikjal Soomes. Võrdsed haridusvõimalused on parim tagatis, et iga inimene ise tuleks oma eluga toime.
28.-29. septembril osalesin Helsingis Regioonide Komitee kultuuri- hariduse- ja teaduskomisjoni istungil ning konverentsil teemal” Teadmiste allikate juures- konkurentsivõime põhihariduse abil”. Meile tutvustati hariduse andmise meetodeid ja õppitulemusi piirkondlikust ja kohalikust vaatepunktist. Mul ei tekkinud kordagi arusaama, et haridus ja poliitika oleks omavahel segi aetud nii nagu meil Eestis.
Kõigi väikeste riikide edasikestmise peamine tagatis on ühtne ja kättesaadav haridus kogu riigis.
2007.aasta riigieelarve läbirääkimised ei olnud edukad. Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Linnade Liidu esindajad ei kirjutanud koostööleppele alla. Rahule ei jäädud hariduse rahastamise uute alustega.
Kõik õpetajad väärivad täiskoormusega töö eest vähemalt eesti riigi keskmist palka, töötagu nad koolis või lasteaias või koguni lastekodus. Täna peab õpetaja kõvasti lisatunde tegema, ringe juhendama või siis veel teises koolis mõne tunni andma.
Me vajame treenereid, sest spordisaal, mänguväljak või spordirajatis hakkab tööle ainult nende inimeste toel ja eestvedamisel. Sellest sõltub kehaline aktiivsus koolis ja puhkeajal. Treener peaks samuti saama õpetajaga võrdset palka. Hariduslike võimaluste ebavõrdsus maal ja linnas on süvenemas. Paljudele jääbki kättesaamatuks huviharidus.Ka riik peab osalema vastutuses koolivõrgu kujunemise eest, sätestades vastavaid kriteeriume ning võttes endale kaasvastutuse kõikide koolide sulgemise ja avamise asjus. Usun siiralt, et siis oleks suhtumine paljudes haridusasjades teisiti. Omavalitsustel on ka muid kohustusi oma rahva ees nagu kultuur, sotsiaalvaldkond, teed jne.