"Meie eesmärk – parim hariduskorraldus Euroopas" Sirje Tobreluts
Esimene september on tarkuse päev ja uue kooliaasta algus. See on paljudele lastele ka esmane kokkupuude oma esimese õpetajaga ning klassikaaslastega. Vanematele eelkõige tutvumine kohaliku koolieluga ja haridussüsteemiga.
Oktoobrikuu teisel nädalal on koolides ikka olnud traditsiooniks tähistada õpetajate päeva. Eks igalpool omamoodi. See on aeg, kus tahaks tunnustada ja tänada õpetajaid, inimesi, kes on pidevas kokkupuutes meie noorte arendamise ja neis loovuse loomisega. Töö pole sugugi kergete killast, seda enam, et haridussüsteemis on toimunud pidevad muudatused ja sageli ka teadmatus järgnevate aastate tegemistes. Õnnelikud on need koolid, kes on suutnud oma koolid komplekteerida ja tagada kohapeal hea hariduse andmise võimalused. Nende õnnelike koolide seas on ka meie valla kaks kooli – Tilsi Põhikool ja Vana-Koiola 6 klassiline väikekool.
Meie valla eelarvest kulub ligi 60% hariduse edendamisele. Paljud põhiharidusega seotud kulud on jäetud lapsevanema kanda, mis peaksid olema kaetud riigi poolt. Samas aga teame, et pea kolmandik lapsi elab vaesuses. Toon ainult mõned näited.
Juba 1996 aastast oleme valla koolides võimaldanud kõigile seal õppivatele lastele tasuta koolilõuna. Alles 2005 aastal saadi riigilt esimest korda koolilõuna toetust toiduainetele algklassis õppivatele õpilastele. Sellel aastal kuni 9.klassi õpilastele 10 krooni päevas. Toiduraha eraldati ka kutsekoolide õpilastele, unustatud on gümnaasiumis õppivad noored.
Oleme aastaid toetanud paljulapselisi ja väikese sissetulekuga peresid töövihikute ostmisel. Sellest õppeaastast said kõik meie koolides õppivad lapsed tasuta töövihikud, s.t. koolipõhiselt. Esimese klassi astujad 1000 krooni koolimineku toetust. Kurb on see, et poliitikud aina vaidlevad omavahel. Järjekordselt lükati ju tagasi sotsiaaldemokraatide poolt esitatud töövihikute ja kunstiõppetarvete rahastamise eelnõu. Usun, et paljudele omavalitsustele oleks meeldinud tasaarvelduse kaotamise eelnõu omavalitsuste vahel, kui endal on õppekoht olemas.
Igas vallas püütakse anda parimat haridust, kuid võitlus õpilaste pärast on olemas, sellest sõltuvad klassikomplektide arv ning keegi meist ei soovi ju liitklasse. Meie Vana-Koiola kooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad teavad, kui raske on liitklassides kõigil töötada ja õppida. Oleme omavahendite arvelt teinud lahustunde matemaatikas, eesti keeles ja otsinud muidki võimalusi.
Paljud lapsevanemad ei suuda võimaldada oma lastele huviharidust, mis on aga igasuguse hariduse ülitähtis osa. Täna on vald veel suutnud huvihariduse kinni maksta nii muusika-, kunsti- kui spordikoolides. Oleme oma koolide õppekavades kahekordistanud ringitundide mahtu, oleme suutnud kohapeale tuua dzuudotreeneri ja luua vastavad tingimused. Oleme võimaldanud vähemalt võrdsed võimalused kohapeal. Me ei suuda iialgi võistelda eliitkoolidega kuigi peaksime. Ka meie koolides võiks olla stressi maandavad seinad ja imelised õppevahendid. Aga ei ole .
Võiksime õppida oma naabritelt soomlastelt. Soome haridust peetakse maailma parimaks, sest ta on ühtlase kvaliteediga, võrdsete võimaluste ja juurdepääsuga kõikjal Soomes. Võrdsed haridusvõimalused on parim tagatis, et iga inimene ise tuleks oma eluga toime.
28.-29. septembril osalesin Helsingis Regioonide Komitee kultuuri- hariduse- ja teaduskomisjoni istungil ning konverentsil teemal” Teadmiste allikate juures- konkurentsivõime põhihariduse abil”. Meile tutvustati hariduse andmise meetodeid ja õppitulemusi piirkondlikust ja kohalikust vaatepunktist. Mul ei tekkinud kordagi arusaama, et haridus ja poliitika oleks omavahel segi aetud nii nagu meil Eestis.
Kõigi väikeste riikide edasikestmise peamine tagatis on ühtne ja kättesaadav haridus kogu riigis.
2007.aasta riigieelarve läbirääkimised ei olnud edukad. Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Linnade Liidu esindajad ei kirjutanud koostööleppele alla. Rahule ei jäädud hariduse rahastamise uute alustega.
Kõik õpetajad väärivad täiskoormusega töö eest vähemalt eesti riigi keskmist palka, töötagu nad koolis või lasteaias või koguni lastekodus. Täna peab õpetaja kõvasti lisatunde tegema, ringe juhendama või siis veel teises koolis mõne tunni andma.
Me vajame treenereid, sest spordisaal, mänguväljak või spordirajatis hakkab tööle ainult nende inimeste toel ja eestvedamisel. Sellest sõltub kehaline aktiivsus koolis ja puhkeajal. Treener peaks samuti saama õpetajaga võrdset palka. Hariduslike võimaluste ebavõrdsus maal ja linnas on süvenemas. Paljudele jääbki kättesaamatuks huviharidus.Ka riik peab osalema vastutuses koolivõrgu kujunemise eest, sätestades vastavaid kriteeriume ning võttes endale kaasvastutuse kõikide koolide sulgemise ja avamise asjus. Usun siiralt, et siis oleks suhtumine paljudes haridusasjades teisiti. Omavalitsustel on ka muid kohustusi oma rahva ees nagu kultuur, sotsiaalvaldkond, teed jne.
Oktoobrikuu teisel nädalal on koolides ikka olnud traditsiooniks tähistada õpetajate päeva. Eks igalpool omamoodi. See on aeg, kus tahaks tunnustada ja tänada õpetajaid, inimesi, kes on pidevas kokkupuutes meie noorte arendamise ja neis loovuse loomisega. Töö pole sugugi kergete killast, seda enam, et haridussüsteemis on toimunud pidevad muudatused ja sageli ka teadmatus järgnevate aastate tegemistes. Õnnelikud on need koolid, kes on suutnud oma koolid komplekteerida ja tagada kohapeal hea hariduse andmise võimalused. Nende õnnelike koolide seas on ka meie valla kaks kooli – Tilsi Põhikool ja Vana-Koiola 6 klassiline väikekool.
Meie valla eelarvest kulub ligi 60% hariduse edendamisele. Paljud põhiharidusega seotud kulud on jäetud lapsevanema kanda, mis peaksid olema kaetud riigi poolt. Samas aga teame, et pea kolmandik lapsi elab vaesuses. Toon ainult mõned näited.
Juba 1996 aastast oleme valla koolides võimaldanud kõigile seal õppivatele lastele tasuta koolilõuna. Alles 2005 aastal saadi riigilt esimest korda koolilõuna toetust toiduainetele algklassis õppivatele õpilastele. Sellel aastal kuni 9.klassi õpilastele 10 krooni päevas. Toiduraha eraldati ka kutsekoolide õpilastele, unustatud on gümnaasiumis õppivad noored.
Oleme aastaid toetanud paljulapselisi ja väikese sissetulekuga peresid töövihikute ostmisel. Sellest õppeaastast said kõik meie koolides õppivad lapsed tasuta töövihikud, s.t. koolipõhiselt. Esimese klassi astujad 1000 krooni koolimineku toetust. Kurb on see, et poliitikud aina vaidlevad omavahel. Järjekordselt lükati ju tagasi sotsiaaldemokraatide poolt esitatud töövihikute ja kunstiõppetarvete rahastamise eelnõu. Usun, et paljudele omavalitsustele oleks meeldinud tasaarvelduse kaotamise eelnõu omavalitsuste vahel, kui endal on õppekoht olemas.
Igas vallas püütakse anda parimat haridust, kuid võitlus õpilaste pärast on olemas, sellest sõltuvad klassikomplektide arv ning keegi meist ei soovi ju liitklasse. Meie Vana-Koiola kooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad teavad, kui raske on liitklassides kõigil töötada ja õppida. Oleme omavahendite arvelt teinud lahustunde matemaatikas, eesti keeles ja otsinud muidki võimalusi.
Paljud lapsevanemad ei suuda võimaldada oma lastele huviharidust, mis on aga igasuguse hariduse ülitähtis osa. Täna on vald veel suutnud huvihariduse kinni maksta nii muusika-, kunsti- kui spordikoolides. Oleme oma koolide õppekavades kahekordistanud ringitundide mahtu, oleme suutnud kohapeale tuua dzuudotreeneri ja luua vastavad tingimused. Oleme võimaldanud vähemalt võrdsed võimalused kohapeal. Me ei suuda iialgi võistelda eliitkoolidega kuigi peaksime. Ka meie koolides võiks olla stressi maandavad seinad ja imelised õppevahendid. Aga ei ole .
Võiksime õppida oma naabritelt soomlastelt. Soome haridust peetakse maailma parimaks, sest ta on ühtlase kvaliteediga, võrdsete võimaluste ja juurdepääsuga kõikjal Soomes. Võrdsed haridusvõimalused on parim tagatis, et iga inimene ise tuleks oma eluga toime.
28.-29. septembril osalesin Helsingis Regioonide Komitee kultuuri- hariduse- ja teaduskomisjoni istungil ning konverentsil teemal” Teadmiste allikate juures- konkurentsivõime põhihariduse abil”. Meile tutvustati hariduse andmise meetodeid ja õppitulemusi piirkondlikust ja kohalikust vaatepunktist. Mul ei tekkinud kordagi arusaama, et haridus ja poliitika oleks omavahel segi aetud nii nagu meil Eestis.
Kõigi väikeste riikide edasikestmise peamine tagatis on ühtne ja kättesaadav haridus kogu riigis.
2007.aasta riigieelarve läbirääkimised ei olnud edukad. Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Linnade Liidu esindajad ei kirjutanud koostööleppele alla. Rahule ei jäädud hariduse rahastamise uute alustega.
Kõik õpetajad väärivad täiskoormusega töö eest vähemalt eesti riigi keskmist palka, töötagu nad koolis või lasteaias või koguni lastekodus. Täna peab õpetaja kõvasti lisatunde tegema, ringe juhendama või siis veel teises koolis mõne tunni andma.
Me vajame treenereid, sest spordisaal, mänguväljak või spordirajatis hakkab tööle ainult nende inimeste toel ja eestvedamisel. Sellest sõltub kehaline aktiivsus koolis ja puhkeajal. Treener peaks samuti saama õpetajaga võrdset palka. Hariduslike võimaluste ebavõrdsus maal ja linnas on süvenemas. Paljudele jääbki kättesaamatuks huviharidus.Ka riik peab osalema vastutuses koolivõrgu kujunemise eest, sätestades vastavaid kriteeriume ning võttes endale kaasvastutuse kõikide koolide sulgemise ja avamise asjus. Usun siiralt, et siis oleks suhtumine paljudes haridusasjades teisiti. Omavalitsustel on ka muid kohustusi oma rahva ees nagu kultuur, sotsiaalvaldkond, teed jne.
