"Tõeterad Võrumaal" Kalvi Kõva
Kätte on jõudnud aeg, kui poliitilised rändlinnud lendavad Lõuna-Eestisse. Mitu aastat kestnud vaikelu on lõppenud ja parteibüroode kirjatuvid külvavad maakonnalehed taas üle oluliste ja sisukate artiklitega. Võrokesed, hoidke eest! Pudrumäed ja piimajõed on meie poole teel. Kui aga vaadata järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning oluliste arengukavade tööversioone, tuleb oma raha eest tellida pool portsu suurmaputru ja klaas hapupiima.
Riigi tugimaanteede hoolduse ja investeeringute summa väheneb Kagu teedevalitsuse eelarves kuni 50 miljoni krooni võrra, mille eest saaks keskeltläbi 25 kilomeetrit teid tolmuvaba katte. See tähendab eelkõige seda, et Võrumaa teed elavad järgmisel aastal kehvemini, kui oleme lootnud.
Uue õpetajate palgamudeli ja rahastamisskeemi järgi saab Võrumaa oluliselt vähem raha. Näiteks Rõuge valla summa väheneb ligi 20 protsenti. Huvitav, kas meie peaminister on saanud teate Saksamaa õpetajate suurest palgalangusest?
Praegu Lõuna-Eesti haiglas töötavad arstid ja õed võivad mõne aasta pärast julgelt osta pileti Soome, sest sotsiaalministeeriumis valmiv uus haiglavõrgu strateegia näeb meile kavandatavas maakonnahaiglas ette vaid näputäie laia profiiliga doktoreid.
Kõik on väga tähtsad valdkonnad, raha aga ei jätku. Kas tõesti on riigi rahakott nii õhuke?
Üldise majanduskasvu taustal suurenevad avaliku sektori kulutused kiiremini kui tulud. Tundub, et maksualandustest tingitud esimene tagasilöök on käes. Eriti ilmekalt paistab see silma Eesti äärealadel. Vallavanema ameti tõttu käin aeg-ajalt ka esimeses ehk unistuste Eestis. Seal ostavad inimesed kolm-neli miljonit krooni maksvaid eluasemeid. Võrumaal annab niisugust töökohta otsida, kus kõhu kõrvalt sellise raha saab säästa.
Olen kindel, et meie inimeste teise Eestisse kuulumise põhjuseks pole vähene tublidus, vaid vead ühiskonnakorralduses ja puudused regionaalpoliitikas. Ebaõiglaselt madal töötasu, ebaühtlane ettevõtluse areng ning elamisväärse infrastruktuuri puudumine on selle otsesteks näitajateks.
Sadamate ja raudteede Eesti investeerib tulevikku. Meil aga, panustamata olevikku, laste haridusse, tervishoidu, sotsiaalsfääri ning infrastruktuuri, on raske hoida Võrumaal teid, kelle hüvanguks peab investeerima tulevikku. Riigi panus regionaalselt tugevatesse omavalitsustesse, sotsiaalsektorisse ning teaduspõhisesse ettevõtlusse ei tohi maha jääda majanduskasvust ega muutuda poliitikute jõulukingituseks. Need tõeterad on selged ka Võrumaa väikesele poliitikule.
Vastuhakk poliiträndlindude lõputule vidinale ning omavahelisele aganate üleskeerutamisele suurendab võimalusi nelja-aastane vaikeluperiood üle elada.
Riigi tugimaanteede hoolduse ja investeeringute summa väheneb Kagu teedevalitsuse eelarves kuni 50 miljoni krooni võrra, mille eest saaks keskeltläbi 25 kilomeetrit teid tolmuvaba katte. See tähendab eelkõige seda, et Võrumaa teed elavad järgmisel aastal kehvemini, kui oleme lootnud.
Uue õpetajate palgamudeli ja rahastamisskeemi järgi saab Võrumaa oluliselt vähem raha. Näiteks Rõuge valla summa väheneb ligi 20 protsenti. Huvitav, kas meie peaminister on saanud teate Saksamaa õpetajate suurest palgalangusest?
Praegu Lõuna-Eesti haiglas töötavad arstid ja õed võivad mõne aasta pärast julgelt osta pileti Soome, sest sotsiaalministeeriumis valmiv uus haiglavõrgu strateegia näeb meile kavandatavas maakonnahaiglas ette vaid näputäie laia profiiliga doktoreid.
Kõik on väga tähtsad valdkonnad, raha aga ei jätku. Kas tõesti on riigi rahakott nii õhuke?
Üldise majanduskasvu taustal suurenevad avaliku sektori kulutused kiiremini kui tulud. Tundub, et maksualandustest tingitud esimene tagasilöök on käes. Eriti ilmekalt paistab see silma Eesti äärealadel. Vallavanema ameti tõttu käin aeg-ajalt ka esimeses ehk unistuste Eestis. Seal ostavad inimesed kolm-neli miljonit krooni maksvaid eluasemeid. Võrumaal annab niisugust töökohta otsida, kus kõhu kõrvalt sellise raha saab säästa.
Olen kindel, et meie inimeste teise Eestisse kuulumise põhjuseks pole vähene tublidus, vaid vead ühiskonnakorralduses ja puudused regionaalpoliitikas. Ebaõiglaselt madal töötasu, ebaühtlane ettevõtluse areng ning elamisväärse infrastruktuuri puudumine on selle otsesteks näitajateks.
Sadamate ja raudteede Eesti investeerib tulevikku. Meil aga, panustamata olevikku, laste haridusse, tervishoidu, sotsiaalsfääri ning infrastruktuuri, on raske hoida Võrumaal teid, kelle hüvanguks peab investeerima tulevikku. Riigi panus regionaalselt tugevatesse omavalitsustesse, sotsiaalsektorisse ning teaduspõhisesse ettevõtlusse ei tohi maha jääda majanduskasvust ega muutuda poliitikute jõulukingituseks. Need tõeterad on selged ka Võrumaa väikesele poliitikule.
Vastuhakk poliiträndlindude lõputule vidinale ning omavahelisele aganate üleskeerutamisele suurendab võimalusi nelja-aastane vaikeluperiood üle elada.
