Miks naised peaksid osalema poliitikas ja kellele on seda vaja? Anneli Luisk
Eesti nimetab ennast demokraatlikuks riigiks, kus kõigil on võrdsed võimalused osaleda poliitika kujundamise protsessis kas kohaliku poliitikuna või Riigikogu liikmena. Kahjuks ei taga lihtsalt võrdsete võimaluste kõvahäälne deklareerimine ja paberi mustale kandmine seda, et naiste esindatus poliitilistes organisatsioonides oleks nii suur, et naised saavad arvestatavalt kaasa rääkida nendes olulistes küsimustes, mis on jäänud meie edukas arengus tahaplaanile ning kallutanud Eesti elu väga suurde kreeni. Näiteks võib võtta Riigikogu, kus käesoleva koosseisu 101 saadikust on ainult 19 naist (18,8 %) ja nende häältest jääb väheseks selleks, et rääkida kaasa naiste seisukohalt oluliste küsimustes.
Kui analüüsida hetkeolukorda, siis millised eluvaldkonnad on jäänud vaeslapse ossa. Need on valdkonnad, mis pakuvad suuremas osas just naistele tööd või millega tegelevad just eelkõige naised. Suures kriisi on tervishoiu korraldamine ja kvaliteetse arstiabi tagamine kõigile abivajajatele, haridus kiratseb lõpmatust reformimisest, alushariduse tagamine, mis annaks naistele võimaluse aktiivselt osaleda nii töö-, kui ka vabatahtlikus tegevuses, on jäetud väga ebavõrdsetes tingimustes olevate kohalike omavalitsuste korraldada, mittetulundusühingute tegevuse rahastamine sõltub igasugu erinevate programmide ja fondide rahastamisest või rahastamatusest, kus omaosalus ja sildfinantseerimine panevad piirid ja võtavad ära viimasegi võimaluse jne. Seda loetelu annaks veel jätkata, aga selge on see, et tegu on valdkondadega, mis on olulised just inimeste igapäevase elu seisukohalt ja kus enamuses on tegevad naised, kes ei lähe barrikaadidele oma õiguseid nõudma vaid loodavad poliitikute tervele mõistusele unustades ära, et poliitikud on enamuses meessoost, kes mõtlevad meestele omaselt ja seda ei saa neile teps mitte pahaks panna. Pigem on vaja mehisele mõtlemisele ja tegutsemise kõrvale naiselikku vaistu ning hinge ja südamega lähenemist, mis aitab inimesele lähedamaks muuta kõik need erinevates strateegiates ja arengukavades kajastatud mõõdetavad ja kaalutavad ettevõtmised. Probleem on ju selles, et me oleme ära unustanud inimesed ja nende põhivajadused, milleks ei ole mitte viie Euroopa rikkama riigi hulga saamine vaid see, et igal Eestimaa inimesel oleks võimalik süüa tervislikku Eestimaal kasvanud toitu, kasvada ja elada terves peres, saada hea haridus, töötada alal, mis pakub lisaks sissetulekule ka eneseteostust, õppida kogu elu, osaleda aktiivselt kultuurielus ja väärikalt veeta oma vanaduspõlv.
Naiste osalemine poliitikas on väga vajalik ja seda on tõestanud nii Põhjamaade kui ka Euroopa Liidu riikide kogemus, kus pööratakse naiste poliitikasse kaasamisele väga suurt tähelepanu. Naiste kaasamist poliitikasse ei ole seal tehtud mitte selle pärast, et naised nii tahavad vaid seetõttu, et poliitilistes otsustes oleks arvestatud võimalikult laia sihtrühma vajaduste ja võimalustega, et need eluvaldkonnad, mis mõjutavad meie igapäevast elu, ei jääks investeeringute ja objektide varju vaid sellega tegeldakse samaaegselt. Eelpool nimetatud riikides on naised ise mõistnud, mida tähendab see, kui otsustustasandil on rohkem naisi ja milline võib olla tulemus, kui naine valib naist. Kui vaadata statistikat selle kohta, kui palju on naisi Põhjamaade parlamentides, siis kõige suurem esindatus on Rootsis, kus 349 saadikust 165 (47,3%) on naised. Soomes on 200 liikmest 76 naist (38%), Norras 169 liikmest 64 naist ( 37,9) ja Taanis 179 liikmest 66 on naist (37,4%). Arvud kõnelevad enda eest, kui asetada siia Eesti vastavad näitajad, 101 Riigikogu liikmest on 19 naist (18,8%).
Mul on ääretult hea meel, et järgmistel Riigikogu valimistel, mis toimuvad juba 4. märtsi järgmisel aastal on võimalik valida paljude naiskanditaatide hulgas ja anda oma panus selleks, et elu Eestis saaks tasapisi tagasi tasakaalu, mis on aluseks pikaajalisele jätkusuutlikule arengule, kus on arvestatud kõikide huvigruppide vajaduste ja võimalustega sõltumata nende soost, rahvusest või sotsiaalsest staatusest ning Eesti ei oleks naiste esindatuse koha pealt maailma riikige hulgas enam 55 kohal vaid julgelt 20 hulgas. Selleks on vaja, et järgmises Riigikogu koosseisus oleks vähemalt 30 naist. Pidage meeles, et naiste aktiivsemat osalemist poliitikas on vaja meile kõigile.
Kui analüüsida hetkeolukorda, siis millised eluvaldkonnad on jäänud vaeslapse ossa. Need on valdkonnad, mis pakuvad suuremas osas just naistele tööd või millega tegelevad just eelkõige naised. Suures kriisi on tervishoiu korraldamine ja kvaliteetse arstiabi tagamine kõigile abivajajatele, haridus kiratseb lõpmatust reformimisest, alushariduse tagamine, mis annaks naistele võimaluse aktiivselt osaleda nii töö-, kui ka vabatahtlikus tegevuses, on jäetud väga ebavõrdsetes tingimustes olevate kohalike omavalitsuste korraldada, mittetulundusühingute tegevuse rahastamine sõltub igasugu erinevate programmide ja fondide rahastamisest või rahastamatusest, kus omaosalus ja sildfinantseerimine panevad piirid ja võtavad ära viimasegi võimaluse jne. Seda loetelu annaks veel jätkata, aga selge on see, et tegu on valdkondadega, mis on olulised just inimeste igapäevase elu seisukohalt ja kus enamuses on tegevad naised, kes ei lähe barrikaadidele oma õiguseid nõudma vaid loodavad poliitikute tervele mõistusele unustades ära, et poliitikud on enamuses meessoost, kes mõtlevad meestele omaselt ja seda ei saa neile teps mitte pahaks panna. Pigem on vaja mehisele mõtlemisele ja tegutsemise kõrvale naiselikku vaistu ning hinge ja südamega lähenemist, mis aitab inimesele lähedamaks muuta kõik need erinevates strateegiates ja arengukavades kajastatud mõõdetavad ja kaalutavad ettevõtmised. Probleem on ju selles, et me oleme ära unustanud inimesed ja nende põhivajadused, milleks ei ole mitte viie Euroopa rikkama riigi hulga saamine vaid see, et igal Eestimaa inimesel oleks võimalik süüa tervislikku Eestimaal kasvanud toitu, kasvada ja elada terves peres, saada hea haridus, töötada alal, mis pakub lisaks sissetulekule ka eneseteostust, õppida kogu elu, osaleda aktiivselt kultuurielus ja väärikalt veeta oma vanaduspõlv.
Naiste osalemine poliitikas on väga vajalik ja seda on tõestanud nii Põhjamaade kui ka Euroopa Liidu riikide kogemus, kus pööratakse naiste poliitikasse kaasamisele väga suurt tähelepanu. Naiste kaasamist poliitikasse ei ole seal tehtud mitte selle pärast, et naised nii tahavad vaid seetõttu, et poliitilistes otsustes oleks arvestatud võimalikult laia sihtrühma vajaduste ja võimalustega, et need eluvaldkonnad, mis mõjutavad meie igapäevast elu, ei jääks investeeringute ja objektide varju vaid sellega tegeldakse samaaegselt. Eelpool nimetatud riikides on naised ise mõistnud, mida tähendab see, kui otsustustasandil on rohkem naisi ja milline võib olla tulemus, kui naine valib naist. Kui vaadata statistikat selle kohta, kui palju on naisi Põhjamaade parlamentides, siis kõige suurem esindatus on Rootsis, kus 349 saadikust 165 (47,3%) on naised. Soomes on 200 liikmest 76 naist (38%), Norras 169 liikmest 64 naist ( 37,9) ja Taanis 179 liikmest 66 on naist (37,4%). Arvud kõnelevad enda eest, kui asetada siia Eesti vastavad näitajad, 101 Riigikogu liikmest on 19 naist (18,8%).
Mul on ääretult hea meel, et järgmistel Riigikogu valimistel, mis toimuvad juba 4. märtsi järgmisel aastal on võimalik valida paljude naiskanditaatide hulgas ja anda oma panus selleks, et elu Eestis saaks tasapisi tagasi tasakaalu, mis on aluseks pikaajalisele jätkusuutlikule arengule, kus on arvestatud kõikide huvigruppide vajaduste ja võimalustega sõltumata nende soost, rahvusest või sotsiaalsest staatusest ning Eesti ei oleks naiste esindatuse koha pealt maailma riikige hulgas enam 55 kohal vaid julgelt 20 hulgas. Selleks on vaja, et järgmises Riigikogu koosseisus oleks vähemalt 30 naist. Pidage meeles, et naiste aktiivsemat osalemist poliitikas on vaja meile kõigile.
