Kolmteist küsimust Kauksi Üllele.
1.Te olete kuue lapse ema. Kas te usute, et Teie lastel oleks Lõuna - Eestis edukat tulevikku.
Suuremad lapsed on kõik oma tulevikunägemused juba varakult seostanud Lõuna-Eestiga. Esimene tütar, kes õpib ämmaemandaks hakkab loodetavasti perenaiseks minu sünnikodus, Rõuge kihelkonnas, järgmine tütar õpib keskkonnakaitsjaks ning on aktivist Seto Noorte Seltsis, kolmas tütar õpib Väimelas turismi ja toitlustamise korraldamist ja unistab elust oma maal, suurem poeg astus Seto Pärimusteatri noortestuudiosse. Väiksemad, Leelo ja Truvar kasvavad ka seto keelses keskkonnas.
2. Eelmisel aastal oli Teil väga edukas projekt Taarka, millised on selle aasta plaanid ja ettevõtmised?
Taarka on rohkem kui projekt, see on südameasi. Õigus iseendale, oma kultuurile ja keelele igas olukorras. Loodan anda oma panuse et Taarka jõuaks kinolinale. Pooleli on uued näidendid, noorsooteemaline näiteks oma suuremate laste ja nende sõprade lapsepõlvest linnas.
3. Setumaa on alati Teie hingeasjaks olnud. Mis eristab ühte õiget setut tavalisest eestlasest? Ja mida ta tulevikult oodata võiks?
Seto kultuur on olnud veel sadakond aastat tagasi muistne kõrgkultuur. Setomaa rahvaluule on vormikindel ja rikkalik, parimad lauluemad oleks võinud vabalt võistelda Homerosega. Eepose looja Vabarna Anne lõi pikki lüroeepilisi laule 9 lapse ja talutöö kõrval. Käsitöö, eriti kangakudumine on siin olnud au sees. Nooriku hõpõkraam võis olla mitu kilo raske. Elati väikses lihtsas suitsutares, siseõuega kindlusekujulises talus. Seto asualad jäid ida ja lääne piirile. Konservatiivne kange rahvas hoidis viimase ajani oma maad ja sellega seoses ka eesti idapiiri. Rasked ajad tõukasid inimesed kodudest, ilma võimaluseta käia lapsepõlvekodus või vanemate kääpal. Ikka küsiks tulevikult seto kultuuri jätkumist ka mitmeid põlvi pärast meid.
4. Mis võiks olla Lõuna-Eesti NOKIA?
Lendav vaip või rändav ahi. Setomaal käib Setomaa valdade Liidu eestvõttel meistrite koolitus kus õpitakse suure vanaaegse ahju, savihoonete ja palkmajade tegemist, näis mis sealt vahvat välja tuleb...Kindlasti on oluline endaks jääda ja hoida oma lätted puhtad ja metsad kasvamas.
5. Millised muutused meelitaks Teie arvates inimesed Lõuna-Eestisse tagasi?
Meelitada pole vaja. Las tulla need kes tõesti tahavad ja on valmis loovalt arendama meie kokkuhoidlikku, looduslähedast, jumalatekartlikku, ilusat elu. Muidu Jakob von Üksküll arvas, et varsti jõuavad kohale kliimapõgenikud Hiinast ja indiast sadades tuhamdetes...
6.Millega enne tegelesid?
Õppisin Ülikoolis ajakirjanikuks, töötasin aastatel 1991-1993 Võru raadio peatoimetajana, seejärel Fenno-Ugria Tartu osakonna juhatajana. Esimese näidendi kirjutasin Rõuge koolis viienda klassi õpilasena. Olen avaldanud umbes 15 raamatut, sealhulgas luulet, romaane, jutukogusid, näidendeid. Olen olnud ka väikest viisi produtsent lõunaeesti kirjanduse, kunsti ja muusika alal, aga see on rohkem hobi korras.
7.Miks otsustasid poliitikas kätt proovida?
Eks ma enne ka ole jälginud mis toimub, aga nüüd hakkasin aru saama kuidas ühiskond toimib, siis tuli julgus, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda jõudsin välja erakondade ühinemise kaudu. Alustasi kunagi konservatiivide ja vabariiklaste ridades. Aga ülikoolis oli minu lemmikõppejõud Marju Lauristin. Kui olin kandideerida otsustanud, nägin aastavahetuse paiku unes et ta kinkis mulle oma valged sõrmkindad...
8.Kas eestis on hea olla ema, mis on emade probleem?
Eestis ei ole kerge ema olla. Eesti naine võib olla väga tubli, töökas, haritud jne. Kuid selleks et luua lastele kasvamiseks terve õhkkonnaga pere ei piisa ainult naise tahtest. Raske on teha hästi oma tööd ja olla hea ema. Tänavad on täis laste peale sisistavaid emasid, purjus tüdrukuid ja naisi. Eestis vohavad ebaterved eluviisid, moraalitus, tarbimise eelistamine lastele. Eluase on kallis soetada, inimesed on depressioonis. Kui kohtan toredaid lapsi või noori, imetlen ja tänan mõttes alati nende vanemaid.
9.Milline on sinu põhisõnum?
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka.
Globaliseeruv maailm sureb oma saasta sisse võidutootes ja võidutarbides. Ilus puhas, paraja suurusega küla, kus kool kauplus ja kultuurimaja ni puhas vesi olemas on mõnus elukeskkond.
10.Milline on suurim kohalik probleem? Kuidas lahendada?
Elanike passiivsus. Lahendada tuleb isikliku veenmise ja koostöö pakkumise abil iga hinna eest
11.Millised on eesti suurimad probleemid?
Hetkel väljasuremine ja oma kultuurist loobumine.
12.Kuidas lahendada?
Esiteks tuleb need asjad probleemiks tunnistada laiemas ulatuses ja siis neile laiades huklkades lahendusi otsida
13.Kas eestlased on valmis sotsiaaldemokraatlikuks mõtteviisiks?
Arvan et on, sest olukord arstiabi ja koolihariduse alal on allpool nõukoguaegset taset ja kõvasti.
Suuremad lapsed on kõik oma tulevikunägemused juba varakult seostanud Lõuna-Eestiga. Esimene tütar, kes õpib ämmaemandaks hakkab loodetavasti perenaiseks minu sünnikodus, Rõuge kihelkonnas, järgmine tütar õpib keskkonnakaitsjaks ning on aktivist Seto Noorte Seltsis, kolmas tütar õpib Väimelas turismi ja toitlustamise korraldamist ja unistab elust oma maal, suurem poeg astus Seto Pärimusteatri noortestuudiosse. Väiksemad, Leelo ja Truvar kasvavad ka seto keelses keskkonnas.
2. Eelmisel aastal oli Teil väga edukas projekt Taarka, millised on selle aasta plaanid ja ettevõtmised?
Taarka on rohkem kui projekt, see on südameasi. Õigus iseendale, oma kultuurile ja keelele igas olukorras. Loodan anda oma panuse et Taarka jõuaks kinolinale. Pooleli on uued näidendid, noorsooteemaline näiteks oma suuremate laste ja nende sõprade lapsepõlvest linnas.
3. Setumaa on alati Teie hingeasjaks olnud. Mis eristab ühte õiget setut tavalisest eestlasest? Ja mida ta tulevikult oodata võiks?
Seto kultuur on olnud veel sadakond aastat tagasi muistne kõrgkultuur. Setomaa rahvaluule on vormikindel ja rikkalik, parimad lauluemad oleks võinud vabalt võistelda Homerosega. Eepose looja Vabarna Anne lõi pikki lüroeepilisi laule 9 lapse ja talutöö kõrval. Käsitöö, eriti kangakudumine on siin olnud au sees. Nooriku hõpõkraam võis olla mitu kilo raske. Elati väikses lihtsas suitsutares, siseõuega kindlusekujulises talus. Seto asualad jäid ida ja lääne piirile. Konservatiivne kange rahvas hoidis viimase ajani oma maad ja sellega seoses ka eesti idapiiri. Rasked ajad tõukasid inimesed kodudest, ilma võimaluseta käia lapsepõlvekodus või vanemate kääpal. Ikka küsiks tulevikult seto kultuuri jätkumist ka mitmeid põlvi pärast meid.
4. Mis võiks olla Lõuna-Eesti NOKIA?
Lendav vaip või rändav ahi. Setomaal käib Setomaa valdade Liidu eestvõttel meistrite koolitus kus õpitakse suure vanaaegse ahju, savihoonete ja palkmajade tegemist, näis mis sealt vahvat välja tuleb...Kindlasti on oluline endaks jääda ja hoida oma lätted puhtad ja metsad kasvamas.
5. Millised muutused meelitaks Teie arvates inimesed Lõuna-Eestisse tagasi?
Meelitada pole vaja. Las tulla need kes tõesti tahavad ja on valmis loovalt arendama meie kokkuhoidlikku, looduslähedast, jumalatekartlikku, ilusat elu. Muidu Jakob von Üksküll arvas, et varsti jõuavad kohale kliimapõgenikud Hiinast ja indiast sadades tuhamdetes...
6.Millega enne tegelesid?
Õppisin Ülikoolis ajakirjanikuks, töötasin aastatel 1991-1993 Võru raadio peatoimetajana, seejärel Fenno-Ugria Tartu osakonna juhatajana. Esimese näidendi kirjutasin Rõuge koolis viienda klassi õpilasena. Olen avaldanud umbes 15 raamatut, sealhulgas luulet, romaane, jutukogusid, näidendeid. Olen olnud ka väikest viisi produtsent lõunaeesti kirjanduse, kunsti ja muusika alal, aga see on rohkem hobi korras.
7.Miks otsustasid poliitikas kätt proovida?
Eks ma enne ka ole jälginud mis toimub, aga nüüd hakkasin aru saama kuidas ühiskond toimib, siis tuli julgus, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda jõudsin välja erakondade ühinemise kaudu. Alustasi kunagi konservatiivide ja vabariiklaste ridades. Aga ülikoolis oli minu lemmikõppejõud Marju Lauristin. Kui olin kandideerida otsustanud, nägin aastavahetuse paiku unes et ta kinkis mulle oma valged sõrmkindad...
8.Kas eestis on hea olla ema, mis on emade probleem?
Eestis ei ole kerge ema olla. Eesti naine võib olla väga tubli, töökas, haritud jne. Kuid selleks et luua lastele kasvamiseks terve õhkkonnaga pere ei piisa ainult naise tahtest. Raske on teha hästi oma tööd ja olla hea ema. Tänavad on täis laste peale sisistavaid emasid, purjus tüdrukuid ja naisi. Eestis vohavad ebaterved eluviisid, moraalitus, tarbimise eelistamine lastele. Eluase on kallis soetada, inimesed on depressioonis. Kui kohtan toredaid lapsi või noori, imetlen ja tänan mõttes alati nende vanemaid.
9.Milline on sinu põhisõnum?
Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka.
Globaliseeruv maailm sureb oma saasta sisse võidutootes ja võidutarbides. Ilus puhas, paraja suurusega küla, kus kool kauplus ja kultuurimaja ni puhas vesi olemas on mõnus elukeskkond.
10.Milline on suurim kohalik probleem? Kuidas lahendada?
Elanike passiivsus. Lahendada tuleb isikliku veenmise ja koostöö pakkumise abil iga hinna eest
11.Millised on eesti suurimad probleemid?
Hetkel väljasuremine ja oma kultuurist loobumine.
12.Kuidas lahendada?
Esiteks tuleb need asjad probleemiks tunnistada laiemas ulatuses ja siis neile laiades huklkades lahendusi otsida
13.Kas eestlased on valmis sotsiaaldemokraatlikuks mõtteviisiks?
Arvan et on, sest olukord arstiabi ja koolihariduse alal on allpool nõukoguaegset taset ja kõvasti.
