Intervjuu Rein Järvelillega
1. Oled praegu Eesti ühe suurema konverentsikorraldaja, Eesti Konverentsikeskuse tegevdirektor, miks kandideerid Riigikokku?
Tõepoolest, olen viimase aasta töötanud ettevõtluses, aga jätkuvalt tunnen muret Eesti inimese käekäigu pärast. Mulle läheb väga korda, mis toimub Eesti ühiskonnas ja kuidas läheb mu kodukandil – Lõuna-Eestil. Ma tahan, et kõigil eestimaalastel oleks hea elada ja võrdsed võimalused ühiskonnaelust osalemiseks ning näen, et just meie seadusandjal – Riigikogul on siinjuures oluline roll meie elu korraldamisel. Usun, et mul on piisavalt kogemust, rahvalt mandaadi saamise korral.
2. Sa oled üle kümne aasta töötanud erinevatel kohtadel avalikus sektoris: Räpina vallasekretärina, Värska vallavanema ja Riigikogu liikmena, lisaks oled olnud veel mitmetes ametites ühiskondlikus korras: Räpina Haigla nõukogu esimees, Põlvamaa Arenduskeskuse nõukogu esimees, Räpina Aianduskooli nõukogu liige, Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige, EELK Räpina Koguduse juhatuse esimees, Riigi Stabiliseerimisreservi nõukogu liige. Milliste suuremate saavutustega võid nende aastate jooksul rahule jääda?
On olnud suuremaid ja väiksemaid kordaminekuid ja ka ebaõnnestumisi. Kõige rohkem olen ehk rahul sellega, et Räpinas õnnestus säilitada väikehaigla ja iseseisev Räpina Aianduskool, viimane oli aastaid tagasi väga viletsas majanduslikus seisus ning teda taheti liita Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Piirkonna arengu jaoks pean väga oluliseks Räpina linna ja Räpina valla liitmist üheks omavalitsuseks. Selle mõtte elluviimine nõudis aastaid ühisvalla idee propageerimist ning lõpuks ka toonase vallavalitsuse vastuseisu murdmist. Täna on ühendvald end igati õigustanud. Õnnestunuks pean oma kolme aastat Värska vallavanemana. Värskas koostasime pikaajalised arengukavad ning planeeringud, ehitasime uue lasteaia ja raamatukogu, perearstikeskuse, mitu munitsipaalkorterit ning tsäimaja ja renoveerisime Saatse muuseumi. Usun, et suutsime tugevdada Värska kaubamärki hüä olõmisõ kotusõna. Kõik need saavutused on olnud meeskonnatöö tulemus, mul on olnud väga head kolleegid, töökaaslased ja toetajad.
On olnud ka mõningaid ebaõnnestumisi. Kahjuks ei õnnestunud luua ühte tugevat seto valda, mis oleks ühendanud praegust Värska, Mikitamäe ja Meremäe valda. Selliste väikeste valdadena on neil raske areneda, eeskätt on raske ja kulukas leida häid spetsialiste ning valla valitsemine muutub ebastabiilseks. Ainult suurem ja tugevam vald suudab vastu seista ajude väljavoolule ja arendada valla elukeskkonda.
3. Eelmise Riigikogu koosseisu ajal olid kolm aastat riigikogulane ning sotsiaal- ja rahanduskomisjoni liige, mida tahad korda saata Riigikogu liikmena, kui osutud taaskord parlamenti valituks?
Täna olen kindlasti rohkem valmis tööks Riigikogus kui kaheksa aastat tagasi, kui sain esimest korda rahvaesindajaks. Kindlasti tahan jätkata oma pooleli jäänud tööd rahanduskomisjonis, sest just riigieelarve ja maksupoliitika on need valdkonnad, mille läbi saab muuta kogu Eesti elamisväärseks ja turvaliseks. Vaadates Eesti tormilist arengut, näeme, et jõukus ja hea elu ei jõua mitte kõigini. Elustandard on väga erinev, kui võrrelda Viimsi või Mikitamäe valda. Luban seista selle eest, et erinevused „jõukate“ ja „vaeste“ piirkondade vahel oluliselt väheneks. Luban seista selle eest, et meie teed saaks korda, et riik ehitaks välja korraliku ühendustee Tartu ja Tallinna vahele ning kahekordistaks musta kattega teekilomeetreid Lõuna-Eestis. Teiseks oluliseks küsimuseks pean omavalitsuste rahastamismudeli muutmist selliselt, et tugevneks oluliselt Lõuna-Eesti valdade eelarve ja valdade iseseisvus, suureneks omavalitsuste sõltumatus poliitilisest rahastusest.
Tean, et ei ole lihtne täita oma lubadusi, sest otsuseid võetakse Riigikogus vastu häälteenamusega ja saadikuid on seal 101, igaüks oma programmi ja valimislubadustega. Aga kui Sina annad oma hääle Sotsiaaldemokraatidele on positiivsed muutused Lõuna-Eesti arendamisel täiesti võimalikud.
4. Eesti majanduskasv on olnud väga kiire. Millise hinnangu annad majanduskasvule ja selle põhjustele?
Eesti majanduskasv on olnud tõepoolest muljet avaldavalt kiire. Majanduskasvu taga on terve rida tegureid: valuutakomiteel põhinev rahasüsteem, mida toetas vabaturumajandus, Eesti majanduse ümberorienteerumine lääne turule, suhteliselt madal maksukoormus, kaudsete maksude suurem osakaal võrreldes otseste maksudega, nõrk regionaalpoliitika, suhtelised madalad kulutused sotsiaal- ja haridussfäärile ning viimaste aastate majanduskasvule on andnud väga suure kiirenduse liitumine Euroopa Liiduga ja Eestisse voolav tohutu kogus laenu- ja euroraha, mille tõttu on tublisti kasvanud siseriiklik nõudlus. Maksu- ja eelarvepoliitilised meetmed, mida rakendati alates taasiseseisvumisest, olid ilmselt põhjendatud ja sobilikud ühiskonna kiireks pööramiseks idast läände. 2007.aastal sama mudeliga jätkamine ohustab meie ühiskonna tulevikku. Õhukese riigi maksu- ja eelarvepoliitika hakkab kahjustama teadus-, haridus- ja tervishoiusüsteemi ning sisejulgeolekut. Vähene ressursi ümberjagamine kasvatab regionaalset ebavõrdsust, kontrollimatu, majanduskasvuga kaasnenud inflatsioon süvendab kihistumist ja teeb elanikonna vähemjõukama kihi järjest vaesemaks. Kätte on jõudnud aeg muuta otsustavalt meie eelarve- ja maksupoliitikat õiglasemaks ja solidaarsemaks, et tagada ühiskonna jätkusuutlik areng.
5. Mida peaks tegema, et Lõuna-Eesti pereisad ei läheks Soome ja Rootsi tööle, vaid elaks ja töötaks oma pere juures?
Usun, et enamik neid pereisasid teeks parema meelega tööd oma kodu lähedal ja nad tahaks veeta oluliselt rohkem aega oma perega. Pereisad toob koju palkade tõus Eestis, eriti Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis (ja ka mujal Eestis) tõusevad palgad siis, kui riigis toimub suurem rikkuse ümberjagamine läbi eelarvepoliitika. Palgad tõusevad, kui valitsus ei lähe kaasa käputäie ettevõtjate nõudega tuua Eestisse odavat tööjõudu.
6. Meie valimispiirkonnas kandideerivad erinevad inimesed, kes ei ole pärit Lõuna-Eestist. Mis Sa arvad, kui oluline see on, et Riigikogu liikmed tuleksid kokku erinevatest piirkondadest? Või saab probleemile ka niiviisi läheneda, et helistad kohalikele, küsid mis jamad on ja ajad asjad korda?
Eesti Parlamendis on Tallinn ja Tallina ümbrus üleesindatud. See teeb ka keerukamaks regionaalselt tasakaalustatud otsuste vastuvõtmise. Seega on valimistel ikkagi mõistlik valida oma piirkonna inimesi, mitte sisse toodud tuntud telenägusid-häältepüüdjaid. Ühe piirkonna probleeme ja valu mõistab ikkagi kõige paremini inimene, kes on sellest piirkonnast pärit, kes tunneb piirkonna probleeme ja on seal töötanud.
7. Miks meil veel neljarealist Tallinn-Tartu maanteed ei ole? Mis on jäänud tegemata?
Tallinn-Tartu maanteed oleks olnud aktiivselt õige ehitada mõned aastad tagasi, kui riigis oli väga tagasihoidlik majanduskasv ja teeehitus oleks olnud oluliselt odavam, kui täna. See oleks olnud õige otsus mitmest aspektist vaadates: oleks reaalselt ellu viidud regionaalpoliitikat ning oleks kiirendatud majanduskasvu läbi sisenõudluse kasvu. Tee on ehitamata tänu Eesti arengut ahistavale neoliberaalsele majanduspoliitikale ja sellest tulenevatele poliitilistele otsustele.
8. Momendil on erinevad erakonnad lubanud väga kõrgeid palganumbreid ( Kesk 25 tuhat jne) Kuidas Sa nendesse lubadustesse suhtud ning millised numbrid on Sinu arvates reaalsed?
Mingeid palganumbreid lubada on demagoogiline. Mäletame ju kõik Reformierakonna täitmata jäänud lubadust 9000 kroonisest palgast. Me peame oma riigi majanduselu kohandama selliselt, et meie kõigi elatustase tõuseks pidevalt ja märgatavalt. Parteid ei ole ju üldiselt inimestele palga maksjad ning seetõttu ootaks ma pigem neid lubadusi, mis viivad sellise palga tõusuni. Palka võib väga lihtsalt tõsta ka näiteks rahareformiga aga kas me oleme sellest rikkamad ja õnnelikumad? Pigem mitte. Selleks, et inimeste palk tõuseks tuleb loobuda odava võõrtööjõu sissetoomisest, tuleb loobuda õhukese riigi poliitikast ning tuleb oluliselt tugevdada regionaalpoliitikat. Ma ei tea täpselt, milliseks kujuneb sellise poliitika järel meie palgatase, sest vaatamata sellele, et olen sotsiaaldemokraat usun ma siiski turujõudude isereguleerivat ja edasiviivat mõju. Ja nii kujunevad ka keskmised palgad tööjõuturul. Täna on see turg juba olemas ja hakkab toimima. Kindlasti seisab veel ees töötajate võitlus oma palga pärast (kasvõi käimasolev arstide ja õdede palgavõitlus) ning me ei tohi lubada siia odavat võõrtööjõudu seda turgu solkima.
Tõepoolest, olen viimase aasta töötanud ettevõtluses, aga jätkuvalt tunnen muret Eesti inimese käekäigu pärast. Mulle läheb väga korda, mis toimub Eesti ühiskonnas ja kuidas läheb mu kodukandil – Lõuna-Eestil. Ma tahan, et kõigil eestimaalastel oleks hea elada ja võrdsed võimalused ühiskonnaelust osalemiseks ning näen, et just meie seadusandjal – Riigikogul on siinjuures oluline roll meie elu korraldamisel. Usun, et mul on piisavalt kogemust, rahvalt mandaadi saamise korral.
2. Sa oled üle kümne aasta töötanud erinevatel kohtadel avalikus sektoris: Räpina vallasekretärina, Värska vallavanema ja Riigikogu liikmena, lisaks oled olnud veel mitmetes ametites ühiskondlikus korras: Räpina Haigla nõukogu esimees, Põlvamaa Arenduskeskuse nõukogu esimees, Räpina Aianduskooli nõukogu liige, Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige, EELK Räpina Koguduse juhatuse esimees, Riigi Stabiliseerimisreservi nõukogu liige. Milliste suuremate saavutustega võid nende aastate jooksul rahule jääda?
On olnud suuremaid ja väiksemaid kordaminekuid ja ka ebaõnnestumisi. Kõige rohkem olen ehk rahul sellega, et Räpinas õnnestus säilitada väikehaigla ja iseseisev Räpina Aianduskool, viimane oli aastaid tagasi väga viletsas majanduslikus seisus ning teda taheti liita Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Piirkonna arengu jaoks pean väga oluliseks Räpina linna ja Räpina valla liitmist üheks omavalitsuseks. Selle mõtte elluviimine nõudis aastaid ühisvalla idee propageerimist ning lõpuks ka toonase vallavalitsuse vastuseisu murdmist. Täna on ühendvald end igati õigustanud. Õnnestunuks pean oma kolme aastat Värska vallavanemana. Värskas koostasime pikaajalised arengukavad ning planeeringud, ehitasime uue lasteaia ja raamatukogu, perearstikeskuse, mitu munitsipaalkorterit ning tsäimaja ja renoveerisime Saatse muuseumi. Usun, et suutsime tugevdada Värska kaubamärki hüä olõmisõ kotusõna. Kõik need saavutused on olnud meeskonnatöö tulemus, mul on olnud väga head kolleegid, töökaaslased ja toetajad.
On olnud ka mõningaid ebaõnnestumisi. Kahjuks ei õnnestunud luua ühte tugevat seto valda, mis oleks ühendanud praegust Värska, Mikitamäe ja Meremäe valda. Selliste väikeste valdadena on neil raske areneda, eeskätt on raske ja kulukas leida häid spetsialiste ning valla valitsemine muutub ebastabiilseks. Ainult suurem ja tugevam vald suudab vastu seista ajude väljavoolule ja arendada valla elukeskkonda.
3. Eelmise Riigikogu koosseisu ajal olid kolm aastat riigikogulane ning sotsiaal- ja rahanduskomisjoni liige, mida tahad korda saata Riigikogu liikmena, kui osutud taaskord parlamenti valituks?
Täna olen kindlasti rohkem valmis tööks Riigikogus kui kaheksa aastat tagasi, kui sain esimest korda rahvaesindajaks. Kindlasti tahan jätkata oma pooleli jäänud tööd rahanduskomisjonis, sest just riigieelarve ja maksupoliitika on need valdkonnad, mille läbi saab muuta kogu Eesti elamisväärseks ja turvaliseks. Vaadates Eesti tormilist arengut, näeme, et jõukus ja hea elu ei jõua mitte kõigini. Elustandard on väga erinev, kui võrrelda Viimsi või Mikitamäe valda. Luban seista selle eest, et erinevused „jõukate“ ja „vaeste“ piirkondade vahel oluliselt väheneks. Luban seista selle eest, et meie teed saaks korda, et riik ehitaks välja korraliku ühendustee Tartu ja Tallinna vahele ning kahekordistaks musta kattega teekilomeetreid Lõuna-Eestis. Teiseks oluliseks küsimuseks pean omavalitsuste rahastamismudeli muutmist selliselt, et tugevneks oluliselt Lõuna-Eesti valdade eelarve ja valdade iseseisvus, suureneks omavalitsuste sõltumatus poliitilisest rahastusest.
Tean, et ei ole lihtne täita oma lubadusi, sest otsuseid võetakse Riigikogus vastu häälteenamusega ja saadikuid on seal 101, igaüks oma programmi ja valimislubadustega. Aga kui Sina annad oma hääle Sotsiaaldemokraatidele on positiivsed muutused Lõuna-Eesti arendamisel täiesti võimalikud.
4. Eesti majanduskasv on olnud väga kiire. Millise hinnangu annad majanduskasvule ja selle põhjustele?
Eesti majanduskasv on olnud tõepoolest muljet avaldavalt kiire. Majanduskasvu taga on terve rida tegureid: valuutakomiteel põhinev rahasüsteem, mida toetas vabaturumajandus, Eesti majanduse ümberorienteerumine lääne turule, suhteliselt madal maksukoormus, kaudsete maksude suurem osakaal võrreldes otseste maksudega, nõrk regionaalpoliitika, suhtelised madalad kulutused sotsiaal- ja haridussfäärile ning viimaste aastate majanduskasvule on andnud väga suure kiirenduse liitumine Euroopa Liiduga ja Eestisse voolav tohutu kogus laenu- ja euroraha, mille tõttu on tublisti kasvanud siseriiklik nõudlus. Maksu- ja eelarvepoliitilised meetmed, mida rakendati alates taasiseseisvumisest, olid ilmselt põhjendatud ja sobilikud ühiskonna kiireks pööramiseks idast läände. 2007.aastal sama mudeliga jätkamine ohustab meie ühiskonna tulevikku. Õhukese riigi maksu- ja eelarvepoliitika hakkab kahjustama teadus-, haridus- ja tervishoiusüsteemi ning sisejulgeolekut. Vähene ressursi ümberjagamine kasvatab regionaalset ebavõrdsust, kontrollimatu, majanduskasvuga kaasnenud inflatsioon süvendab kihistumist ja teeb elanikonna vähemjõukama kihi järjest vaesemaks. Kätte on jõudnud aeg muuta otsustavalt meie eelarve- ja maksupoliitikat õiglasemaks ja solidaarsemaks, et tagada ühiskonna jätkusuutlik areng.
5. Mida peaks tegema, et Lõuna-Eesti pereisad ei läheks Soome ja Rootsi tööle, vaid elaks ja töötaks oma pere juures?
Usun, et enamik neid pereisasid teeks parema meelega tööd oma kodu lähedal ja nad tahaks veeta oluliselt rohkem aega oma perega. Pereisad toob koju palkade tõus Eestis, eriti Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis (ja ka mujal Eestis) tõusevad palgad siis, kui riigis toimub suurem rikkuse ümberjagamine läbi eelarvepoliitika. Palgad tõusevad, kui valitsus ei lähe kaasa käputäie ettevõtjate nõudega tuua Eestisse odavat tööjõudu.
6. Meie valimispiirkonnas kandideerivad erinevad inimesed, kes ei ole pärit Lõuna-Eestist. Mis Sa arvad, kui oluline see on, et Riigikogu liikmed tuleksid kokku erinevatest piirkondadest? Või saab probleemile ka niiviisi läheneda, et helistad kohalikele, küsid mis jamad on ja ajad asjad korda?
Eesti Parlamendis on Tallinn ja Tallina ümbrus üleesindatud. See teeb ka keerukamaks regionaalselt tasakaalustatud otsuste vastuvõtmise. Seega on valimistel ikkagi mõistlik valida oma piirkonna inimesi, mitte sisse toodud tuntud telenägusid-häältepüüdjaid. Ühe piirkonna probleeme ja valu mõistab ikkagi kõige paremini inimene, kes on sellest piirkonnast pärit, kes tunneb piirkonna probleeme ja on seal töötanud.
7. Miks meil veel neljarealist Tallinn-Tartu maanteed ei ole? Mis on jäänud tegemata?
Tallinn-Tartu maanteed oleks olnud aktiivselt õige ehitada mõned aastad tagasi, kui riigis oli väga tagasihoidlik majanduskasv ja teeehitus oleks olnud oluliselt odavam, kui täna. See oleks olnud õige otsus mitmest aspektist vaadates: oleks reaalselt ellu viidud regionaalpoliitikat ning oleks kiirendatud majanduskasvu läbi sisenõudluse kasvu. Tee on ehitamata tänu Eesti arengut ahistavale neoliberaalsele majanduspoliitikale ja sellest tulenevatele poliitilistele otsustele.
8. Momendil on erinevad erakonnad lubanud väga kõrgeid palganumbreid ( Kesk 25 tuhat jne) Kuidas Sa nendesse lubadustesse suhtud ning millised numbrid on Sinu arvates reaalsed?
Mingeid palganumbreid lubada on demagoogiline. Mäletame ju kõik Reformierakonna täitmata jäänud lubadust 9000 kroonisest palgast. Me peame oma riigi majanduselu kohandama selliselt, et meie kõigi elatustase tõuseks pidevalt ja märgatavalt. Parteid ei ole ju üldiselt inimestele palga maksjad ning seetõttu ootaks ma pigem neid lubadusi, mis viivad sellise palga tõusuni. Palka võib väga lihtsalt tõsta ka näiteks rahareformiga aga kas me oleme sellest rikkamad ja õnnelikumad? Pigem mitte. Selleks, et inimeste palk tõuseks tuleb loobuda odava võõrtööjõu sissetoomisest, tuleb loobuda õhukese riigi poliitikast ning tuleb oluliselt tugevdada regionaalpoliitikat. Ma ei tea täpselt, milliseks kujuneb sellise poliitika järel meie palgatase, sest vaatamata sellele, et olen sotsiaaldemokraat usun ma siiski turujõudude isereguleerivat ja edasiviivat mõju. Ja nii kujunevad ka keskmised palgad tööjõuturul. Täna on see turg juba olemas ja hakkab toimima. Kindlasti seisab veel ees töötajate võitlus oma palga pärast (kasvõi käimasolev arstide ja õdede palgavõitlus) ning me ei tohi lubada siia odavat võõrtööjõudu seda turgu solkima.
